"Kes Ise On Valgus..." (Lao Zi)

"Kes Ise On Valgus, Selle Peale Ei Paista Varjud" (Lao Zi).

Jõulupuu, jõulupuu, kes on tema oksa peal? Säraküünal. Ta särab üle teiste peade, pritsib küünlaid ja kuuske sädemetega ning on üleüldse tuleohtlik. Säraküünal ei kõnge valulikus jõulumeeleolus oodates flegmaatilise jõulujazzi saatel, kuidas sulava vaha aeglased tilgad järgmööda eestlase mustale muldpõrandale langevad. Säraküünal ei jõua varjuda pimedusse, vaid lõpetab oma sädeleva elu valkjas tähesajus ja pauguga ning süütab põlema kuuse.

Nii ka õnnelik inimene. Õnnelik inimene kuulutab uut aastat ja peagi järgnevat lumede sulamist. Talle ei lähe palju korda, mis tuleb välja lume alt; kõik see: pori mustus, eelmise aasta mädanenud kartulid ja kadunud lumememmede hallitavad ninad, kõik see on ilus, nagu on ilusad kõik vikerkaarevärvid. Häbist ja hirmudest varjatu, seda valgustab õnnelik inimene. „Tumedaid toone ei pea varajama, neid ei pea häbenema. Nad on osa meie maailmast,” on tema hümn.

Hallikad toonid, need on ärakasutatud värvid, luitunud kunstiteosed, pettunud molbertid. Nad tõmbavad kinni maailmatelje katuseaknad, nende peale paistavad veel vaid katkiste tugitoolide hägusad varjud. Nad ei ole aga kadunud maailmast, nad ei ole lume all. Hallikad toonid võivad veel särada; vajavad vaid veidi usku ja armastust, soojust – pritsmeid säraküünaldelt, lootust.

Hallikad toonid, õnnetud inimesed on tumedate toonide heidetud varjude vanglas. Trellid ei ole tõelised, puuri ei ole olemas, need on vaid inimeste hirmud, murede varjud, mille all inimene hallitab. Sellest vanglast saab välja murda, varjud saab minema pühkida. Kui inimene vaid tõuseb kõrgemale oma häbidest, unustab oma hirmud ja laseb välja selle soojuse, mis olemas tema südames...

Trellid haituvad, maailm muutub värvilisemaks, tumedad toonid muutuvad heledamaks. Päevad ei voola enam mööda elu alla nagu küünlavaha. Päevad särisevad, pilluvad sädemeid. Elu on ilus.

Inimene, kes elab häbita ja ausalt, täie hinge ja südamega, sellele ei lange ükski vari, ta põleb elust enesest ja valgustab teisi.

For an Estonian literature class with Neeme Põder at Tallinn Old Town College.