Kollasest Ajakirjandusest

Ma olen alati uudishimulik olnud. Tahan teada, mis toimub ja kus toimub. Kõige huvitavam teema on minu jaoks teised inimesed. Nende eraelu ja seiklused. Endal mul neid ju pole. Samuti on põnevad veidrad faktid ja juhtumised. Kes oleks oodanud, et kuskil Ameerikas elab lammas, sõrg peas?! Totaalselt lahe! Ja need eri värvi kolmikud. Lihtsalt mega.

Alati, kui ma hommikul kontorisse sõidan, loen trollis SLÕhtulehte (see on mul koju tellitud, teised käivad tööle.) Väga mõnus on. Ma ei pane seda haisvat vagonetti ja seal koperdavaid mutikesi/papikesi kohe üldse tähele. Mõnikord hakkab ainult natuke külm, kui müts ja kindad ununevad. Sõllut (nii ma teda hellitlevalt kutsun) ei unusta ma aga kunagi. Teine perioodikaväljaanne, mida ma loen, on Kroonika. See tuleb mulle otse tööle, sest ma ei taha, et Ants seda näeks. Ants ütleb, et see on saast (ma tean, et tegelikult loeb ta seda ise ka.) Töötan sekretärina ja kui ülemus parajasti kohvi ei soovi, on Kroonika tore seltsiline.

Malle on eriline inimene nagu igaüks meist. Tema igapäevast rutiini tapab kollane ajakirjandus. Tema uudishimu saab lahenduse ning eksistents muutub hallist tühjusest rõõmsaks kollaseks. Kindlasti pole ülemuse kohv enam nii mõrkjas. Malle on sinna lisanud suhkrut.

Tõnu on vaikne ärimees. Ta mõlgutab mõtteid, mis on mõrkjad ja pruunid nagu kohvipaks. Nad vajavad kirgastamist. Tõnu isik vajab kirgastamist. „Kahtlemata Kroonika“, vastab talle Malle, olles serveerinud järjekordse kannu kohvi.

Kuu aja pärast ilmub Kroonikas Tõnust lugu. See on paras soperdis. See räägib Tõnu fetišist koerte vastu. Veel kuu aega hiljem Malle enam kohvi ei serveeri. Tal pole selleks lihtsalt aega. Pea viltu, telefon õla ja kõrva vahel, tipib ta andmebaasi uusi tellimusi. Nimekiri on mitu lehekülge pikk. Valjuhääldiga telefoni järgi pole Mallel siiamaani vajadust olnud. Tõnu seisab sealsamas kõrval: irvitab ja hõõrub käsi. Kohvipaksu asemel näeb ta vaimusilmas rohelisi rahapakke ja vikerkaart. Ta on saanud ärimeheks. Lugu koertega ei mäleta enam keegi, meelde on jäänud vaid nimi.

Tõnu – „Kui ei leia mõnu, telli Tõnu“

Kris Haamer
10B