Kana
VHK külastusel Tartu põllumajandusmuuseumisse leidsime palju huvitavat. Enim pälvis minu huvi aga tavaline kana, kes on pärit Idamaadest.
Kana kodustamise algpõhjuseks ei olnud mitte munad toiduks, nagu võiks arvata, vaid kuked, keda kasutati laialdaselt kukevõitluste tarvis. Taolisi kukepoksi stseene on leitud Induse oru pitserpiltidelt, mida peetakse 4500 aasta vanusteks. Punane Džunglikana ehk Gallus gallus elab troopilistel metsaväljadel Ees-Indiast kuni Hiinani. Hiljem laienes leviala edasi Pärsiasse ja Assüüriasse.Gallus gallusel on 14 sabasulge, ta kasvab kuni 70cm pikkusteks ja ta saba on kuni 28cm pikk. Gallus gallus on taim- ja putuktoiduline lind. Ta ei tunne magusaid maitseid ning ei armasta ka soolast.
Gallus gallusel on eripärane sotsiaalne korraldus, mida nimetatakse nokkimisjärjeks. See on erinev emastel ja isastel. Dominante lind tõstab saba ja pea kõrgele. Allaheitlikust väljendavad saba ja pea alla laskmine ja pea ühele küljele kallutamine. Nokkimisjärje reegleid õpetatakse tibudele, kui nad on umbes nädala vanused.
Gallus galluse kanad toituvad turvaliselt kuke kaitse all. Kuke võim ulatub umbkaudu 20m kaugusele. Kukevõitluse toimumiseks peavad kanad viibima vähemalt 3 meetri kaugusel. Kui kukk peaks surema, võtab juhi ameti enda kätte nokkimisjärjes järgmine kukk.
Gallus gallus on värvilisema sulestikuga ja kõhnem kui tavaline kodukana. Meie tavaline kodukana on pärinenud alaliigist nimega Gallus gallus gallus.
Viimaste aastate tähtsaks saavutuseks on kana genoomi kaardistamine.
See nägi esimest korda ilmavalgust 2005
∎ Back to Index