Tee Idast Läände

Tee Idast Läände On Kahesuunaline.

Lääne ja Ida kultuuride jaotamine kaheks on pealiskaudne ja ebamäärane. Mõlemas grograafilises piirkonnastikus – Lääs: USA, Euroopa, Austraalia; Ida: Aasia kontinentaalne osa, Indoneesia, Jaapan jmt väiksemad riigid – leiame diversifitseeritud hulga kultuure ja subkultuure nii poliitilise üksuste vahel kui riikide enda sisemuses.

Suurriikide käsutuses olev majandus ubab ette võtta kulukaid projekte nagu Shanghai magnetitel riikuv rong, mis läbib 30km koos peatustega 7 minuti jooksul või Euroopa ITER’i hiinlasest väikevent EAST. Hiinat ühendab Kamodža, Birma ja Butaaniga põhiliselt põllumajandusega tegelev maarahvas. Butaani majandusest on üle 80% seotud agraarprotsessidega, riik on autonoomne ja ei tegele väliskaubandusega. Turismiamet lubab sissepääsu vaid piiratud hulgale valitud turistidele ja televisiooniülekanded on lubatud vaadata alates 80. aastatest. Nii Butaanis kui Jaapanis jõuti standardiseeritud tähestiku ja keeleni 20. sajandil.

Khyentse Norby film „Travellers and Magicians” jutustab loo mehest, kes soovib jõuda Ameerikasse. Kuna riigis liigutakse põhiliselt jalgsi – autosid ja busse liigub harva – hakkab ta astuma. Tema huvi on rap-muusika (sõber saadab talle USAst kassette) ja ta kannab Nike jalatseid, mis vaatamata oma päritolule Hiinast, on USA sümbol samaväärselt Coca-Cola ja McDonaldsi’ga.

Seega: mõnikord on meil kõrgelennulised unistused, kuid kas me ka teame, millest me unistame? PÖFFil linastunud film „Mongoolia ping-pong” räägib kahest poisist, kes asuvad pikale teekonnale tuhandete kilomeetrite taha pealinna, et teada saada, mis veidra uppumatu valge palli nad jõest välja on õngitsenud.

Mitmete tibetoloogide naljaga pooleks välja öeldud seisukoht on, et Maailma Katuse suurimaks ekspordiks odava tööjõu, stiilse riietuse ja otseselt agraarmajanduslike produkti kõrval on religoon –
budism.

Noorte Põhja-Ameeriklaste seas on budism üks populaarsemaid religioone. Seda kinnitab lisaks statistikale budistliku kirjanduse segunemine lääne ilukirjandusega. Parimaks näiteks on Gore Vidal’i „Kalki”. Isegi maailmakuulsa H. Hesse „Stepihunt” (kirjutatud juba eelmise sajandi esimesel poolel) kombineerib lääne filosoofiat mitmete budistlike ideedega. Hesse küll ei veetnud noorust Indias omal valikul, ta tegi tööd – kuid mitmed lääne noored on läinud idamaale, et leida valgustust ja moodusta mõttekaaslastega vastavaid kommuune.

Kui avame mõisteid ja mõtleme kastist väljaspool, siis jätame kõrvale traditsioonilised Ida ja Lääne terminid, mis on kokkuleppelised. Võime ju öelda, et igast punkist on midagi Ida ja midagi Lääne poole.

Timothy King, Stanford’i ülikooli antropoloogiaprofessor ja TLÜ õppejõud, leiab et hispaanlased ja mesoameeriklased, maiadega kokkupuudel võtsid indiaanlased kristlikud jumalad vastu ja lisasid need oma panteonile. Nende religioon ole avatud ja nad ei näinud probleemi ka teiste jumalate eest palvetamises.

Samalaadne protsess leidis aset ka Lõuna-Ameerikas Quechua ja Aymara kultuurides Peruus, Boliivias ja Argentinas.

Kultuuriline segunemine toimub seal, kus on avatud mõtteviisiga inimesi. Toimub protsess, mis on toiminud alati – tekivad uued kultuurid, mis baseeruvad mingis osas eelnenule, kuid toovad sisse ka uuendusi. Ainult meeleheitlikult kinni hoides oma ajastust, võiksime öelda, et see on halb.

For an Estonian literature class with Neeme Põder. Tallinn Old Town College.

Kultuuridevahelise Dialoogi Võimalikkusest

8 aprill, 2007.

Ühendatud Rahvaste Organisatsiooni liikmeid on 2007. aasta kevadeks 192. See tähendab, et rahvusvaheline kogukond tunnustab neid riike kui koostöövõimelisi kultuure, mis on piisavalt tugevad, et potentsiaalselt tagada oma rahva heaolu. Nedest kaks kolmandikku on ühel või teisel moel osalised rahvusvahelistes konfliktides; üle 50 riigi territooriumil leivad aset relvastatud kokkupõrked, mille iga-aastane hukkunute arv on suurem kui samal perioodil AIDSi ja malaaria tõttu surnute koguarv. Rahumeelsel vaatljeal võib tekkida küsimus, kas kultuuridevahelisi konflikte on võimalik lahendada ilma tekitamata inimkaotusi, häda ja viletsust - läbi arutelu?

Ajalooliselt on vastuoludes peale jäänud tugevama õigus. Platoni teoses "Vabariik" ütleb ühes sokraatilises dialoogis Tracymachus, et õigus on tugevama huvi. Sokrates, ke son sõnade seadmises osavam, parandab teda, näidates, kuidas õigus tähendab lihtsalt seda, et igaüks tegeleb oma ametiga ega puutu liigselt teiste asjadesse. Irooniline on, et Sokratese ebatõenäoline väide jääb peale. Nii nagu filosoofi õigus sõltub tema võimest oma ideid kaitsta, sõltub kultuuri jätkusuutlikkus tema võimest oma väärtusi levitada. Seega, kultuuri tugevus annab tema liikmetele soodsama võimaluse maitsta kultuuri vilju.

Probleemid tekivad väärtussüsteemide kokkupõrkel. Eminente saksa politoloog Stefan Wolff defineerib konflikti kui "kahe või rohkema poole arvamuste vastuolu, kus iga pool peab oma seisukohti õigeteks, õiglasteks või kasulikeks". See tähendab, et igal poolel on tugevad põhimõtted või lihtsustades gauchomarxilikult - keegi ei ütle: "Need on minu põhimõtted. Kui need teile ei meeldi, siis mul on teised." Tugevad seisukohad ja doktriinid on omased religioossetele õpetustele. Need ei ole iseloomulikud teaduslikule maailmavaatele, mis üritab kõike mõõta.

"Mõjutada saab vaid seda, mida on võimalik mõõta," ütles ka linnapea Michael Bloomberg New York City elanikele, kui ta pärast 11. septembri sündmusi ametisse vannutati. Bloombergi juhitavas süsteemis elab rahvuseid kokku rohkem, kui on ÜRO liikmesriike. Linna haridussüsteem pakub õppevõimalusi 202 keeles lisaks inglise keelele. Õppevõimalused on ka moslemitel, kelle usk ja traditsioonid on tihti leidnud demoniseerimist ja vastandamist läänelikule elukorraldusele. Näiliselt on erinevate kultuuride kooselu võimalik.

Ettevaatlik uurimistöö ja arutelu võimaldavad leida kultuurides sarnasusi. Tealikkus kõigi huvigruppide soovidest ja vajadustest koos professionaalsusega planeerival ja täidesaatval tasandil võimaldavad luua ühiskondi, kus kultuuridevahelised konfliktid ei lõppe vägivaldselt. "Teiste õiguste arvestamine, nii riiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil, on rahu eelduseks, " on öelnud kunagine Mehhiko president Benito Juarez. Vanad eestlased ütlesid lihtsamalt: "õige hõlma ei hakka keegi. " Kahjuks ei saa ma nõustuda - õige hõlma hakkab vaid õige.